7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

 Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?

    Avavara on avatud lähtekoodiga, peamises osas, tasuta tarkvara, seda võib vabalt kasutada, kopeerida, muuta ja levitada. Plagiaadi vältimiseks on mainitud, kes on selle dokumenti autor. Sellised litsensid võivad sisaldada ka copyleft´i.

• AGPL - Väga tugeva copyleft´iga (näiteks, OnlyOffice)

Sellega kõik loodud tuletised peavad olema levitatud sama AGPL litsentsiga, ka võrgu kaudu kasutamiseks peab olema avalik lähtekood. Seta kasutatakse, kui programmi kasutatakse rohkem veebi kaudu, kui autor soovib anda kõigile võimaluse vabalt seda kasutada, aga "maksmiseks" peab kasutaja ka oma uut loodud asjad avama samadel reeglitel. Seda võib ka kasutada, kui ei soovi, et keegi võiks sinu koodist äravarat teha. 

• GNU GPL - Tugeva copyleft´iga  (Linux)

Samad nõuded, nagu eelmises, aga GPL ei loe levitamiseks võrgu kaudu kasutamist, sellega ei ole vaja avalikustada oma tarbeks tehtud muudatusi. See on kõige populaarsem  copyleft´iga litsents. 

• GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents - Nõrga copyleft´iga (Qt)

Annab rohkem vabadust, näiteks võib tuletises olla link ärivaraliste teekidega.

See on nagu keskmine tugeva ja puuduva copyleft´iga litsentsidest. Sa ei pea avalikuks tegema oma muudatud osa, aga on vaja avalikustama LGPL´i kaitstut osa. LGPL ja GPL on omavahel nii seotud, et soovi korral võib LGPL"ist üleminna rohkem tugeva copylefti´ga GPL´ile. 

• Apache, MIT, X11, BSD - Puuduva copyleft'iga litsentsid (React(üks JavaScript library))

MIT logo

Tuletatud koodist võib teha ärivara või mingi teise litsentsi all seda panna, ei pea lähtekood avalikuks  tegema. 

Puuduva copyleft'iga vabavara on tänapäeval populaarsem, võib olla põhjus on, et see annab kasutajale rohkem vabadust oma loominguks ja ei pea pärast väga rangelt mõelda, mis sa võid oma programmiga, muusikaga või malliga teha ja mis ei või. 

Allikad: AGPL, GNU GPL, Nõrk copyleft, Puuduv copyleft