Raamatuarvustus

 "21 lessons for the 21st century" by Yuval Noah Harari

    Raamaru autor on ajalooline ja see on osa kogumikust, millisel on kolm raamatud. "Sapiens" räägib minevikust, evolutsioonist ja inimese arendusest; teine on "Homo Deus" ja seal Harari proovib aru saada, kuidas võib inimese elu ja inimene ise välja näha tulevikus; raamatus, mis mina lugesin "21 lessons for the 21st century" vaadeldake praeguse elu ja millised katsumused kaasaegne inimene põrkub. 

    Selles raamatus on viis suurt osa: "tehnoloogiline üleskutse", "poliitiline üleskutse", "ahastus ja lootus", "tõde" ja "mõtlemise paindlikkus", millistes tänapäevane elu vaadeldakse erinevatest nurgadest.

    Esimeses osas räägitakse sellestest probleemidest ja hirmudest nagu, potentsiaalne tööpuudu, kui IT ja masinad teevad suurem osa tööst, kuidas hoida oma privaatsust, kui algoritmid jälgivad ja analüüsivad iga inimese samm, kuidas mitte sättida olukorda, kus kõik oluline informatsioon on väikse gruppi inimestest kättes ja need kasutavad seda, et valitsejana võimul olema. Mulle meeldis see, et pärast lugemist oli mulje, et ei ole põhjust alustada paanikat ja tehnoloogia arendus võib teha inimese elu paremaks ja täisaks, et kõigil oleks rohkem aega, et õppida ja teha töö, mis on huvitavam ja vajab rohkem fantaasiat. Küsimus andmete kogumisega oli laiali kirjutatud ja tuli mõelda sellest, millised võivad olla tagajärjed ja et, võib olla, on vaja rohkem tähelepanu pöörduma sellele, millised privaatsed andmed sa annad suurtele kompaaniatele, sest informatsioon on praegu väga tugev jõud ja üksik inimene ei saa pärast kuidagi sellele vastu astuma.

    Teises osas kirjutati sellest, et inimese kultuur ajaga nii moodustus, et kõikidel on "oma" ja "võõrad" inimesed. Inimesed, kellel on ühine rahvus, usk, riik jne, tunnevad oma probleemid olulisemateks ja ei ole valmis teistega teha üks meeskond, et mingi probleemiga hakkama saada. See oli see mõte, mille ma pärast veel kaua aega analiseerisin, sest tõsiselt, see teeb globaalsed probleemid veel halvemaks, kui inimesed oleks valmis ühinema ja koos lahendust leida, siis lihtsamini ja kiiremini see lahendus oleks leitud. Praegu mulle on raske kujutada ette olukorda, kus kõik inimesed unustavad oma lahkarvamused ja koos astuvad vastu ekoloogilistele probleemidele. Iga riik eraldi ei saa seda probleemi lahendada, kui teised ei muuta midagi oma poliitikas, on väga huvitav, kuidas muutub ühiskond, kui selle alustavad aru saada.

    Kolmandas osas kõne all oli terrorism, sõda, usk ja moraal. Räägiti sellest, et meia sajandil sõda ei saa juba anda midagi head, kui ekonoomika muutis ja sellega sõed muutsid ka. Huvitav on see, et jälle, kui on arusaadav, et tõsine sõda edu ega tulu ei anda, see ei tähenda, et inimesed ei hakka enam võitlema. Praeguses maailmas suurem osa inimestest on jumalasse mitte uskuvad, kuna see ei tähenda, et need inimesed on pahad ja see ainult tõendab, et inimene võib käituda normaalselt ja aru saada mis on hea ja mis ei ole, selleks ei pea ta uskuma jumalasse. Inimene on mõistuslik olend ja võib ise oma käitumist reguleerida, et ühiskonnas oleks meeldivam elada. 

    Neljas osa on kolmanda osa jutujätk ja seal räägitakse eelkõige sellest, et iga inimene teab palju vähem, kui ta arvab, et ta teab. Tundub, et informatsioon on nii kättesaadav ja et inimesed oskavad teha palju rohkem, kui varem, aga, kui alustada mõtlema, siis tuleb välja, et tegelikult teadmised on pealiskaudsed. Kui sa tahad mingis teemas rohkem teada saada, siis informatsiooni on ni palju, et lihtsalt ei taha inimene süveneda. Ma leidsin endas ka selline iseloom, aga on vaja õppida ennast kontrollida informatsiooni ja kunagi mitte uskuda kohe sellele, millest räägitakse. 

    Viimane osa räägis sellest, kuidas elada maailmas, kus ainuke konstantne asi on muutused. Minu jaoks see oli väga huvitav osa, sest ma tahaksin teada, mis Harari ütleb praegusest õppekavast. Seal öeldakse, et, jah, meie õppesüsteem on aegunud, aga meil veel ei ole parema alternatiivi ja see, mis võivad noored inimesed teha on arenemine ennast muutusetaluvust, mõtlemise paindlikkust ja loomevõimest. 

    Selle raamatu võib lugeda, et vaadata praeguse elu erinevatest nurgadest või rahunema ennast, kui ei ole kindel, et saad aru, kuidas praegune elu töötab, sest pärast lugemist jääb mulje, et saa saad aru rohkem ja tead parem, kuidas käituda, et edukalt elada. Mulle tundub, et see on väga sobilik raamat, meie kursuse raames, kui see paneb mõtlema sellest, kuidas ühiskond ja IT arendus üks teise mõjutavad.

Raamatu autor